Auk

"Eks ta oleks jah.,aga vaata asja helgemat poolt, nüüd ei ole su isa vähemalt minuga sama nimega," sõnas Kevin kerge muigega oma näol. "Tegelikult, kui aus olla, ei saa ma üldse aru miks mu nimi Alexander on. Võiks tegelikult ju hoopis Minho või Onew või Daesung või midagi olla, hetkel tundun ma oma perest nii.. Erinev," märkis ta siis, kasutades juhust, et jutt oli juba nagunii nimedest.

OT : Heh, ma räägin et su varajane ärkamine rikub tervist*räägib see kes istub öösel kolmeni üleval ja siis ärkab päeval kell kolm, je* Aga head ööd!

Xan naeris tüdruku häälduse peale, muidugi polnud see tollele tuttav:"Sulle muidugi, sa oled veidi teisest riigist." Muiates vastas ta neiu küsimusele:"Kõigil on Korea pärased nimed. Mu ema on Sunhee ja vend Hyunjoong. Ja siis mina olen Kevin Xander. Ma tõesti ei tea mis mu emal mõttes oli."

Uus naeruturtsatus tuli kostuvale, kui Natali suu lahti vajus. Muidugi Kevin ei mõistnud seda, ta oli nende nimedega ju tuttav. "Jah, ja ta vihkas mu venda kogu südamest ja pani talle selle peale koleda nime," sõnas mees seejärel siiani naerdes, see teooria oli isegi tore, kui tema nurgalt vaadata.

OT : Kust mina tean issand jumal, appi ma googeldan.. Appi ma ei leia.. Suva, pead ibaga leppima

"Ma ei tea, kui nüüd päris aus olla," vastas Xan päris ausalt, tal polnud ju õrna aimugi,"Ma ei tea Koreast nii palju kui sa arvata võid. Ma ei ela ju seal enam." Koleda osa jättis ta kommenteerimata, see oli täitsa usutav, et kõigile ei pruugi sellised nimed meeldida.

"Ma ei tea nimede rohkust,"torises mees veidi solvunult, tal polnud tõsiselt tahtmist teada kui palju mis nimesid on,"Aga vähemalt ma tean nimesid." Xan isegi ei imestunud leeke nähes, siin olid võimed ju tavalised asjad ja oli ka kummalisemaid võimeid kui tuletaltsutamine. Siiski pidas ta vajalikuks pärida:"Tuletaltsutaja?" Kuigi ta ei teadnud miks, vastus oli ju nagunii teada.

Vastuseks oli mehe kerge pearaputus ning ebamäärane mõmin kust võid hea tahtmise juures "mkm" eraldada. Xan jalgis tuleniite, need olid põnevad. Ennist polnud teda elemendid väga huvitanud, aga kui juba võimalus uurida tuli, siis seda ta ka tegi.

"Ma olen mustmaag, suudan piinata, kuju muuta ja nagu sa tead ka lennata," lausus Kevs ükskõikselt, tulelt pilku pööramata. "Mh, ma pole kunagi aru saanud kuidas te seda teete," ühmas ta lõpuks ja tõmbas pilgu tulelt, ta oli alla andnud.

Veidi imestunult teatas mees:"Ja ma arvasin, et see on midagi palju raskemat. Elemendid tunduvad sellised... Raskemad olevat." Tõesti, need tundusid Xanile palju raskemini alluvad olevat. Näiteks tulegagi, kui veidi vähem keskenduda võis ju kõik põlema süttida.

Õrnalt noogutades kostus Kevini suust jällegi ebamäärast mõminat, nii juhtus alati kui ta midagi jälgis ja sellele keskendus. "Usutav,"sõnas ta lõpuks ka midagi arusaadavat,"Vähemalt mul oli milleski õigus."

OT : Kuidas siis? Samamoodi? Appi ma olen nii loll -.- Mdea kui valesti on paranda ära vms D:

"Samamoodi, tahtejõud ja kujutlusvõime, vahe on võib-olla selles, et maagiat on veidi lihtsam taltsutada,"sõnas Xan jällegi võib-olla liiga vaikselt, ta lihtsalt ei saanud teisiti. Siiani jälgis ta tuld mis paistis kui põlevat tüdruku nahal. "Tähendab, et need on sinust piisavalt kaugel aga samas piisavalt lähedal, et näida sind põletavana?" päris ta lõpuks siiski pilku kõrvale pööramata. See tundus lihtsalt ülimalt huvitav.

OT : Appi ma olen nii tark nüüd!

Tundes sooje leeke oma käe ümber läks pilk automaatselt nende suunas. "Kui sa mind põletama peaksid..."sõnas ta veidi ähvardavalt, kuigi ta oli täiesti kindel, et Sansa suudab leeke ohjata.

"Tore, viimane asi mida mul hetkel vaja on, on põletusarmid," muigas Xan õrnalt, külmad leegid oli tõesti huvitavad asjad. Ta polnud tegelikult varem midagi sellist näinudki, veel vähem oli tuli ta käe ümber olnud.

OT : Ema lampi hüppas sisse käskis minema tõmmata, ma nagu lol wut. A no ma jäin võitluses alla -.-'

"Sa oled osav," teatas mees lõpuks vaikuse peatamiseks. Kuid ega ta ei valetanud ka, Xan mõtles seda täiesti tõsiselt.

"Ma oskan.. Ee.. Midagi mis sinu külmadele leekidele veidi sarnaneb oskan ma ka,"teatas Kevin peale veidikest mõtlemist, ta polnud musta maagiaga just kõige rohkem tegelenud. Nii imelik kui see ka ei tundu harjutas ta rohkem piinamist, see oli vähemalt enesekaitseks hea, ründest rääkimata.
Oma võimeid demonstreerides hakkas vaikselt maast musta udu kerkima, süsimusta paksu udu mis mattis enda alla läheduses asuva maapinna. Suurem hulk udu hakkas üpris kiiresti maona mööda Sansa keha üles ronima. "Tere tulemast pimedus," pomises ta veidi õela muigega.

Mees noogutas laialt naeratades, pimedus siiski meeldis talle ning polnud mingit mõtet seda varjata. "Pimeduseloomad on minu meelest alati kaunid,"teatas ta seejärel siiani säravalt naeratades. Madu aga jätkas oma teekonda kuni jäi tüdrukuga tõtt vahtima. "Ja nad ei hammusta ka. Kui see oleks päris oleks ta sul arvatavasti ammu näos kinni," lisas ta veel.

"Muidugi on," nõustus Xander neiu väitega,"Aga ma eelistan siiski pimeduseloomi. Ma ei saa tavalistega hakkama, kipuvad kallale tulema." Ja see oli ka sulatõsi, alatasa tahtsid kassid teda kriimustada ning koread hammustada, ju ei meeldinud neile mehe aura. "Kohe põlema? Teisi võimalusi on arvatavasti ka," lausus Kevs seejärel siiani laialt naeratades, see ilme tema näol ei tahtnud kuidagi kaduda.

OT : Pole probleemi : D Ja sorries, vastamisega läks kaua. Ma olin muusikakoolis

"Heh, vähemalt päästad ennast," muigas ta veidi ning ta ilme hakkas järjest tõsisemaks muutuma. "Noh, maost on vist nüüd küll küllalt," teatas ta juba peaaegu surmtõsise näoga ning must udu vajus aeglaselt tagasi maasse, koos pimedusemaoga.

OT : Ei ela, seal ahistamine käis. Ime et ma üldse elus olen

Jällegi suutis Kevin naerma hakata,"Sa juba ütlesid seda." Mõeldes uut jututeemat jõudis ta järeldusele, et teab vaid tüdruku nime ja tema tuletaltsutamisoskust. Muiates päris ta huvitatult:"Nii, ma tean ainult seda, et sa oskad tuld taltsutada? On veel midagi huvitavat, mida ma teada võiksin?

OT : Ei olnud, ma kirjutan chatis, pikem jutt on

"Järelikult ma kallale ei tule kui närvi lähen," teatas Xan muiates,"Võimeid ma kaotada ei tahaks, kas või lühikeseks ajaks mitte. Mine tea kellega ma samal ajal kaklusesse satun." Lõpuks saanud pihta ka sellele, et Sansa muutub kassiks lisas ta veel:"Kassid on isegi täitsa toredad. Nii esimesed viis minutit, kui nad mulle veel kallale pole jõudnud karata."

Xander naeris samuti ning teatas enesekindlalt,"Jah, seda peaksin ma üpris lihtsalt suutma, kui ma proovida tahaks." Tegelikult polnud tal soovi seda katsetada, nii võimete pärast kui ka juba piisava vaenlaste hulga pärast.

"Hetkel pole soovi küll," sõnas mees õrnalt pead raputades,"Mul on juba piisavalt vaenlasi ja nagu ma juba ütlesin, mu võimed on päris kasulikud." Veidikeseks mõtlema jäädes lisas ta muiates veel:"Kuigi ma ei usu, et mu toredad vaenlased peaks siia kooli sisse tungima. Pigem otsivad mind kuskil metsast."

Jällegi oma õela muigega lagedale tulles lausus Xan rahulikult:"Ei, nendest hoian ma pigem eemale. Siiski on kari hulle, kes oma tuttavate eest kätte tahavad maksta. Teadupärast deemonid toituvad inimhingedest ja ega minagi väga erinev pole."Naeratades jälgis poiss Natalit. Naeratades naeratust, mis oli kõike muud kui lahke, kuid ega ta polnud kunagi just lahkeim inimene olnud.

"Üdini," lausus Kevin noogutades, kaotamata näolt naeratust. "Väike parandus oleks, et kellelegi ei meeldi. Vähemalt mitte normaalsetele elusolenditele," parandas ta neiu lauset ning lisas veel,"Aga mul on ka vahel vaja toitu mis on mulle mõeldud. Ma ei suuda elada tervet oma elu inimeste toidu peal."

OT : Ma õppisin ffu -.-'

"Enamus seda ei mõista, peavad mingisuguseks jõhkraks mõrvariks," teatas mees kergelt korraks noogutades,"Aga võib-olla ma olengi seda.."

"Kui selles küljest vaadata siis jah. Siiski vampiirid võivad inimesi ka ellu jätta, isegi surematuks muutes. Iidolid on nad tavaliselt ka oma ilusa välimuse ja külma oleku poolest, salapärasus meeldib enamikele,"demonstreeris Xan oma arvamust, mis teha kui mõnel juba madal enesehinnang oli. "Inimese elu on peaaegu igale inimesele tähtsam kui mõne looma elu," lausus mees veel.