Auk

Kevin jalutas rahulikult koolis ringi, kiiret tal ju kuskile polnud. Midagi huvitavat leidmata seadis ta sammud kooliõue, vähemalt peaks värske õhk head tegema. Ta jalad viisid Xani tahtmatult auguni, kust seest kostus päris kõvasti vandumist. "Oled korras?" oli esimene asi mis mehe suust kostus, midagi tutvustamise sarnast ei tuleks siin ju nagunii kõne alla.

OT : Sulle meeldib ennast vigastada ?

OT : Karakter on liiga pikk sõna.. Ja ma olen laisk, et seda trükkida ..

"Sa tundud rohkem põrgu poole rühkivat," märkis mees sarkastiliselt ning muigas veidi. Rääkimine taevast ise augus olles tundus naljakas, kuidagi vastandlikud asjad. Püüdes siiski vastu panna tungile augus istuvale neiule midagi ülbet öelda ja minema minna, kontrollis Kevin igaks juhuks püüdes viisakaks jääda:"Saad sealt ise välja?"

Xan noogutas nõustuvalt, midagi paremat talle endale nagunii pähe ei tulnud. "Kas ma kutsun abi või sobin mina ka sind üles aitama?" päris ta lahkelt naeratades. Teiste aitamine oli midagi mida mees polnud kaua teinud, tundus kuidagi võõras. Samas tundus vale ka naine sinna auku jätta.

"Nii, järgmine valikvastustega küsimus," teatas Kevin selle peale," Kas sa ronid ise piisavalt kõrgele ja seejärel ronid mu käe abil edasi või siis ma lendan alla ja toon su lihtsalt sealt välja?" Ta pidas paremaks seda siiski küsida, mine tea mis augus oleval neiul pähe tuleb kui Xander prooviks teda välja tõsta.

Mees muigas, see tegi nalja, kuigi ta oligi arvanud midagi sellist kostuvat. Xan astus äärele veidi lähemale ning sirutas käe allapoole, et tüdruk saaks sellest kinni võtta.

"Mis ma olen nii õudne, et peab kohe grimasse tegema?" päris Kevs naerdes,"Muidugi on sul täitsa õigus, ma olengi õudne. Ime et ma sind üldse aitan siin." Ta tõmbas neidu ülespoole, et tollel kergem ronida oleks.

"Sa oled lihtsalt põikpäine," teatas selle peale muigav mees. "Pealegi, sa ei tunne mind. Järelikult sa ei tea kui õudne ma olen," märkis ta veel ning tõmbas tüdrukut veel edasi.

OT : Jälle sama vaidlus? o_õ

"Oled küll," vastas Xan sama sõjakalt, kui juba vaidluseks läks siis ega tema ka alla ei anna. Oma käe nüüdseks ära tõmmanud ning taskusse toppinud teatas ta muiates:"Näed, selles osas on mul ikkagi õigus!" Võite Kevin nautis, olgugi need nii väiksed sõnalised võitlused.

Kulm kortsus jälgides kuidas naine end püsti ajab päris Xander veidi murelikult:"Suudad tagasi kooli ka kõndida või vajud poole tee peal kokku? Ja paluks ausat vastust mitte vastust, mis oleneb su põikpäisusest," Tolle tänuavaldusele ta ei vastanud, viisakuse limiit oli tänaseks täis saanud.

"See oleks täiesti usutav juhul, kui sa poleks just kukkunud auku, sealt välja ronides uuesti auku kukkunud ja seejärel välja saanud," sõnas poiss olles sama kindel kui enne, et tüdrukuga ei saa kõik päris korras olla.

Sama järeleandmatult teatas Kevin proovides paista nii ükskõiksena kui võimalik:"Ei tea, sest mina pole absoluutselt süüdi kui su põikpäine pea mu loogilisest tekstist aru ei saa." Neiu hüppe peale turtsus ta veidi naerde, millegi pärast tundus see naljakas. Just paljud ei hüppa niisama naljaviluks ringi.

Peale teise minema jooksmist hakkas Xan lihtsalt tagasi kooli poole jalutama kuna ei leidnud väljast enam mitte midagi, mis teda jääma oleks sundinud. Vähemalt senini kuni märkas tüdrukut tagasi sörkimas. "Noh, tuli igatsus peale juba?" päris ta veidi mõnitavalt ning muigas jällegi, nüüdseks oli plaan tagasi minna juba tühistatud.

Mees turtsus jällegi naerda ning sõnas eriti egoistlikult:"Mind peabki igatsema kui kord juba kohtunud oled." Neiu küsimuse peale vastas ta naeratades:"Su päästja oli rohkem su järeleandmatus. Mina hoidsin lihtsalt kätt toetuseks. Aga kui nii väga vaja teada on siis Kevin Xander, vali ise kummaga mind kutsud."

Xan noogutas vastuseks mõlemale küsimusele. "Üldiselt arvas mu ema, et Alexander on kena nimi. Aga mulle meeldib Xander rohkem, õigupoolest ma vihkan Alexandrit,"lisas ta veel selgituseks.

Kevs ohkas sügavalt ning ähvardas seejärel kurjalt tüdruku poole vaadates:"Proovi sa ainult." Peale teist lauset ohkas mees jällegi, seekord kergendusest."Suured tänud. Niisiis mis mu p ä ä s t e t u nimi on?" päris ta samuti, proovides tüdrukule võimalikult palju pinda käia.

"Nii viisakas kohe? Sa oleks võin öelda, et perekonnanime tuleb ka tutvustada," torises Xander kulmu kortsutades. Peale kniksu ilmus ta näole naeratus ning hetk hiljem kostus jälle naeru. "Ma pole keegi tähtis, et kohe kniksu peab tegema," teatas ta seejärel.

Proovides teha pähe nii tähtsat nägu kui suutis sõnas ta jällegi:"Võib-olla on sul isegi õigus. Ma peaksin mingi näitleja või laulja olema näiteks." Muidugi ei mõelnud ta seda tõsiselt, tal polnud piisavalt annet, et tähtsaks lauljaks või näitlejaks saada.

"Ma tuleks kõigi osadega toime mis mulle ette söödetaks!" teatas mees Sansa sõnade üle. Viimase lause leidis ta isegi täitsa mõteka olevat. Peale veidikest mõtlemist sõnas ta noogutades:"Jah, täitsa hea idee. Sa saaksid näiteks kuninga teenrit mängida. Ma sobiksin narriks siiski hästi jah, neid kuningad armastavad." Peale seda ilmus temagi näole samasugune muie, mis enne ilutses tüdruku näol.

"Mind isiklikult eputiseks olemine ei häiri,"märkis Kevin ülbelt ja ega ta ei valetanudki, teda ausalt ei häirinud kui teised teda eputiseks peavad. Neiu idee peale hakkas mees sarkastiliselt naerma:"Järelikult ei vea sellel, kes kuningat mängib. Arvatavasti sa tapaksid ta, kui too sulle õiget kleiti ei leia."

Xandri kulm tõmbus kortsu:"Kaua sa seda kordad veel? Usu mind, ma tean täielikult milline eputis ma olen." Fakt et Sansale ei meeldi kleidid tõmbas mehe näo jällegi naerule:"Sa tõsiselt ei salli kleite? Enamus naisi siiski armastab neid." Muidugi ta poleks neidu kleidis eriti ettegi kujutanud, tundus teine liiga energiline olevat.

OT : Mina tean, mina tean! Ta tõmbab alt ära, eks? Ma olen geenius! :3

Kevin vaid ohkas järgmise "eputise" peale, see hakkas juba vaikselt tüütama. "Kuule isegi näed jah," vastas ta siis neiu küsimusele, tegelikult Sansa nägi küll naise moodi välja, isegi kui ta ise ei pruukinud seda arvata. Viimase lause peale Xan muigas:"Sa oled imelik naine, järelikult."

"Mulle ei meeldigi sellised muidugi. Kuigi kleiti kannavad ka mõned sellised kes hiiri ei karda ja ei kilju iga asja peale," lausus Xander laialt naeratades, see tibijutt oli tõsiselt naljakas. Ausalt öeldes ei arvanud ta, et kõik sellised tibid on. Vähemalt oli Kevs näinud ka karmimaid naisi, kes iga hiirekese peale ei kiljunud.

Xander naeris jällegi:"Sul on järelikult väike tutvusringkond." Märkuse peale mille Natali pükste kohta tegi ütles ta noogutades:"Seda ma tõesti usun. Seelikud ja kleidid tunduvad sellised ebamugavad riideesemed, kui aus olla."

"Tundub tore seltskond, ma tahaks nendega kohtuda," teatas Xan seepeale ning muigas. See lause ei vastanud tegelikult absoluutselt tõele, tutvusi joodikutega tal tõesti vaja ei olnud. Mees oli piisavalt palju kokku puutunud joobes või narkouimas kaakidega.

Teadmata mida vastata seisis Xannu lihtsalt seal, kuulates mida Natali räägib. Tal hakkas isegi veidi kahju, nii Sansast kui ka nendest, kes ei suuda end vabastada joomisest ning seetõttu hauas lõpetavad. Kurbus aina kasvas, kuni tüdruku viimase lauseni. "See on Venemaal levinud nimi ka, või mis?" päris ta siis oskamata muud vastata.