Auk

Sansa noogutas kergelt. Mingit 'jah'i ta küll poetama ei kavatsenud hakkata. Järgmine tükk liha kukub äkki suust välja. Ja ongi hinnaline kraam raiskus. Natali sõi siiski päris kiiresti. Toetades ennast jälle seljaga vastu seina püüdis neiu oma sõrmi rasvast puhtaks lakkuda. Mõttetu üritus, rasv ei tulnud maha.

OT: Ma tõusen ka tavaliselt selle pärast kusjuures, aga siis enam voodisse tagasi ei lähe..
Eriti loogiline jutt
Aga kes teema teeb?

"Yah, sa ei saa seda nii maha," naeris mees Natalija ebaõnnestunud katse üle,"Mul peaks siin kuskil vist salvrätt olema oota." Ta pistis käe püksitaskusse ning tõmbas välja paki salvrätte:"Tahad?"

OT: Nagu mina läheks, eks ole. Ma kannatan lihtsalt viimase piirini ja hädaldan terve see aeg et ma tahan vetsu ja siis jooksen
Düüd, ma olengi loogiline ju.. Nii, kas see oleks väga ebaviisakas kui ma tulen jälle sama vabandusega, et ma ei oska? :c

"Jah." lausus Natalija kui Xander pakki salvasid taskust välja võttis. Suht võimatu oli jah neid näppe puhtaks saada, ja riiete peale ka nagu pühkida ei tahtnud väga.

OT: Hah Mdea, ma nagu suht kohe jooksen.
Ju see siis on vabandatav. Ma vaatan, mõtlen siis midagi välja (:

Kevin ulatas tüdrukule paki, ilmselgelt ei oleks teine muidu oma käsi puhtaks saanud. Ta jäi jällegi lihtsalt Sansat vahtima, kommionu ju ikkagi. Aga no jah, kui talle juba selline hüüdnimi on antud tuleb see vist välja ka teenida.

OT: I'm so lazy ._.
Sa oled niii tore inimene, tead? :3

Kommionu võiks nüüd pakki kommi ka kuskilt välja võluda eks ole. Midagi head soolase peale. Natalija sikkutas esijalgu välja ühe salhva, seejärel teise, ja peagi oli tal neid käes kolm. Igatahes sai käed puhtaks. Hea seegi. Ülejäänud pakki andis ta Xan'ile tagasi. Kasutatud salhvrätkuid pani neid muidugi põlema. Enda järelt peab ju koristama ikka.

OT: Nüüd tean (:

Aga kommi Xannul just hetkel polnud, kuigi kommid olid ühed asjad mida tal peaaegu kunagi polnud, ta ju ei söönud neid. Ta võttis paki tagasi enda kätte ning toppis taskusse tagasi, ehk läheb kunagi veel vaja. Ja nüüd vahtis ta jällegi põlevaid salvrätte, vähemalt oli see parem kui enne pimedusse vaatamine.

OT: Kui tore c:

"Ja nüüd võiks jälle magada." pomises Nat kergelt haigutades. Mis seal koopas ikka muud teha oli?

"Aga maga siis?" pakkus mees välja ning tõusis ise püsti,"Näed võta madrats, ma lähen istun maha või midagi. Kõnnin ringi ja eksin ära näiteks."

"Mkm. Istu tagasi, ma mahun siia siis ka magama." lausus Natali üpris kiirustades. Ei-ei. Maha ta küll Xan'il istuda ei saanud lubada, ja ära eksida ka sammuti mitte.

No kui muud midagi üle ei jäänud istus Kevs tagasi:"Kondiväänaja muretseb mu pärast jälle?" Okei jah, ta noris jälle..

"Sa oled mu vang. Kui maha istud, siis olen ma vangi väärkohelnud, ja kui ära eksid, siis ei leia ma sind üles." selgidas Natali. Jah väga usutav.

"Ma juba lootsin," torises mees teeseldus solvumisega, mis ei tundunud ausalt üldse realistlik. "Okei maga, ma ei sega enam, head und," sõnas ta uuesti säravalt naeratades.

"Looda edasi." soovitas Natalija. Jah, lootus sureb viimasena, eks ole? "Käsu peale on raske magada." pomises Nat ennast pikali visates.

"Tulen võtan kaissu ja teen head ööd musi äkki?" päris mees pilkavalt ning naeris, no mis teha kui see nii naljakas tundus ja teise kiusamisele oli liialt raske vastu panna.

Natali naeris kergelt. "Pole vaja, ma juba magan." lausus ta siis, ning pani silmad kinni, teeseldes hetkeks norskamist, kuid loobus sellest siistki.

Xan turtsatas naerda ja soovis Natalile uuesti head und. Nüüd peaks siis tulema see kõige igavam osa, istumine ja tüdruku ärkamise ootamine. Kuskil ära käia ta ka ei saanud, sest väljapääsu ta ei teadnud. Aga noh, mis tal siin ikka nii väga peale igavuse viga oli.

"Ma ei saa niimoodi magada, kui sa üleval oled." teatas Natali lõpuks peale paariminutulist silmad kinni lebamist, ja ajas ennast uuesti istuli.

"Kardad mind või midagi?" naeris mees jällegi, no tõsiselt, une pealt tal nüüd ka kavas kedagi rünnata polnud.

Sansa turtsatas kergelt. Miks ta peaks Xan'i kartma? "Ei, lihtsalt kahtlane on magada, kui keegi teine on üleval, ja ilmselt igavusse sureb." lausus Natali.

"Aga kui ma annan vabatahtlikult oma elu selle eest,e t sa magada saaksid? Või noh pool elu või midagi, sest ma ei usu, et igavusse kohe päris ära sureb," naeris mees lõbusalt. No issand jumal küll, oli antud luba magada ja Natali ikkagi tõrkus, päris hea põhjus oli ka.

Natali naeris selle juttu peale. No eriti loogiline, eks ole. "Ma ei taha magada." lausus neid siis otsustavalt. Polnud vaja.

Mee vaatas Sansat kulm kortsus ning sõnas siis muiates:"Just enne tahtsid ju? Päris muutlikud tuju või mis."

"Enam ei taha." lausus Natali otsustavalt. Oli jah muutlik tuju, mis teha. Tegelikult oli igav. Kohe väga igav.

"Nii aga mis me teeme siis nüüd, kui sa enam magada ei taha?" päris mees naeratades.

"Ma ei tea. Mida sa teha tahad?" küsis Natali. Tal polnud ühtegi ideed.