Auk

Xan kehitas õlgu, võib-olla olid nad siin juba liiga kaua olnud seega polnud nagu väga enam midagi teha."Läheks välja või midagi?" pakkus ta välja.

"Okey." lausus Sansa ennast püsti ajades. "Aga ma koristan ennem need kastid ära." lisas ta siis.

Ka Kevin hüppas püsti ning sõnas lahkelt:"On abi vaja?"

"Ikka, kui pakutakse." lausus Sansa naeratades korjates kokku maas olnud asju. Tõstes enda sülle kasti toidu, ja nende masinavärkidega lisas ta. "Võtaks sa siis äkki selle kasti." neid viipas kastile kus sees olid joogid.

Xan noogutas ning võttis sülle teise kasti. "No lähme nüüd?" päris ta siis olles valmis Sansale järgnema.

"Ja-jah." lausus Sansa ees minema hakkates, ning olles loomulikult peamiseks valguse allikaks. Tüdruk surus kasti tihedalt enda vastu, et saaks jälle teise käega seina kobada. See kamber kust kastid pärit olid ei olnud väga kaugel. Tundes seina kadumist käe alt, astus Natali seal olevast avast sisse. Kamber oli kaste üpriski täis. Pannes enda käes oleva papist kasti kolme selle suguse otsa, lõi ta tulekuuli, et Xan paremini näeks, kuhu ta oma kasti poetada võib.

Xan järgnes Sansale ning puges ka siis avast sisse ning jäi ootama. Ta ei näinud ju väga midagi niiet ta ei hakanud ka väga kobama ja ringi koperdama. Kui ta tänu tulekuulile lõpuks midagi nägi ka pani ta kasti paari sarnase kasti kõrvale maha:"Siia?"

"Üks kõik." lausus Natali. Küll ta selle kasti järgmine kord üles leiab, olgu see siis kus tahes. "Nii, läheme siis?" nüsis Nat. Ise ta välja hetkel ju ei pääsenud. Ruumis oli siiski suht kitsas, kõik kohad olid kaste täis, ja Xan oli väljapääsu ees.

Kevs noogutas ning astus siis läbi ava välja, ta ootas kuni ka Natali välja tuleb ning kavatses siis jälle tema järel kõndinda, sest väljapääsust ei teadnud ta siiani midagi.

Väljudes Xandri järel sellest koopast asus neid jälle juhtima. See oli ju ikkagi niiöelda tema 'rebase - või mutti - urg'. Möödudes sellest ruumist, mis jaoskonnaks oli olnud, kõndis neid üpris kindla meelselt edasi. Paar valguse kiirt oli ikkagi näha seal kus välja pääs oli.

Mees proovis tüdrukule järgneda, kuid päris nii pimedas oli see siiski raske. "Kuule, oota mind ka nüüd," sõnas ta sel hetkel kui Natali käest haaras. No tal polnud tõsiselt soovi siin koobastes ekslema hakata.

"Vabantust." lausus Nat hoogu maha võttes. Tõmme värske õhu poole oli päris kange. Naine oli hetkeks Xan'i unustanud.

Xan ei kavatsenud veel nii pea Natali käest lahti lasta, muidu unustabki tüdruk ta äkki sinna. "Nii, kaugel väljapääs on?" päris ta siis proovides ringi vaadata, aga loomulikult ei näinud ta midagi.

"Seal. Veidi ees pool." lausus Sansa, nõksates peaga kergelt sinna kus oli näha kahte väikest valguse täppi.

Kevs noogutas ja kiirustas ka nüüd edasi. Vähemalt on ka talle nüüd teada kus väljapääs peaks asuma, kuigi tagasi minna ta arvatavasti ei oskaks.

"Nii, siin." lausus tüdruk kui nad olid jõudnud selle augu alla. Õues oli öö, ja taevas särasid vaid tähed. Kuud polnud. Ahjaa, muidugi täna öösel oli ju kuu loomine. Seega olid ainsateks valgus allikateks Natali ja tähed. "Kumb ennem välja läheb?" küsis neid siis.

Xan vaatas üles, tähed olid kaunid väga kaunid. "Mine?" pakkus ta seejärel välja.

"Okey." lausus Natali. Kaks tulelinti ilmusid neiu ette, ning Nat toetas oma parema jala, sellele lindile mis madalamal oli. Püüdes tasakaali hoida, asetas ta teise jala teisele lindile. Need tulest kummalised asjad hakkasid igatahes kerkima, viies tüdruku ühes endaga üles. Hüpates oma 'liftilt' maha murule vaatas ta alla auku. "Vajad abi või saad ise välja?" Poiss oskas ju ikkagi lennata? Aga mine tea, viisakam oli ikkagi küsida.

Mees avatas imestusega Nati 'lifti', täitsa põnev leiutis. Kuidas selliste peal tasakaalu hoida on vist omaette asi... "Ei ole tarvis," vastas ta neiu küsimusele ning tõusis õhku. Ta maandus pehmelt juba murule, värske õhk oli üllatavalt erinev koopas olevast õhust. "Kena öö," sõnas ta siis nii muuseas ja tuli lagedale uue küsimusega:"Kuhu nüüd?"

"Kena." nõustus Nat. Kuu puudumisega oli vähemalt see hea asi, et kuulapsed ei jooksnud ringi. "Kuhu sa minna tahad?" vastas tüdruk siis küsimusega. Tal ideid ei olnud.

"Jalutame niisama?" pakkus Xan välja, no mis teha kui muid ideid polnud. Ja kui öö juba nii kena oli siis milleks seda toas veeta? Ühesõnaga see tundus talle hetkel hea ideena.

"Okey, aga mis suunas?" küsis Nat järgmiseks. Nad olid metsas. Kas koolialadelt välja, või tagasi kooli territooriumile?

Kooli suunas või mitte? "Kooli poole äkki?" pakkus Xan siis kiirelt, pärast on vähemalt vähem maad lossi.

"Okey." lausus Natali astudes paar sammu sinna poole kust nad ennem tulnud oli. Sellele väiksele augule maasees oli ta juba suutnud sambla vaiba peale lükkata. Igatahes, paar sammu sellest õiges suunas astunud jäi ta Xandrit ootama.

Xander järgnes Sansale ning viskas pilgu ülesse, tähed olid ikka kenad. Teleskoopi või midagi oleks vaja, saaks veidi lähemalt ka näha..."Ega sul juhuslikult teleskoopi kaasas pole?" küsis ta siis muiates täiesti absurdse küsimuse.